72 replies to this topic

[Sittmees]

tee järgi arnold poiss

*
mida ma ikka teen j2rgi ?

[bing bang blaow]

nojkaaaaaaa, hetkel kolmas koht, mingi jorss läks ette. niiiet, millest me siis täna räägime.
kämper, sina oled süüdi selles et aktiivsust pole. !111111

[synx]

cod5 on kellegil?

[Campari]

Mul on...Installisin eile ära, 5 minutit proovisin ka. Esmamulje on küll väga hea...

[bing bang blaow]

hetkel olen 60ga lihunikust maas, muidu saaks 500 ära küll kasvõi kohe kui tahaks....
^^^^^^^
aga jaaaaaaaaaaaaaaahmmmm, keegi on nendes DB servudes peland ka? kuidas pingiga on jne?

[synx]

Camper, ostsid või tirisid netist?

[Campari]

Eem.........loomulikult tirisin.

[Sittmees]

dvi camper sebi 6ige(vaba) cd-key kuskilt codile nyyd ....

[s2hko]

keegi mulle head videokaarti ja rami ei taha osta?

[Sittmees]

keegi mulle head videokaarti ja rami ei taha osta?

ime loffi homo

[Sittmees]

Kanal 2 saates „Selgeltnägijate tuleproov" tuntuks saanud kaunis ja naiselik nõid Nastja, kes oma erakordsed sensitiivsed võimed avastas seitsmendas klassis tüdrukutega taldrikut keerutades, on rahul, et on naisena sündinud.

„Loodan, et olen võimeline olema naiselik isegi näiteks mokassiinides lapsega jalutades," ütles nõiatar ajakirjale Just. „Aga rohkem eelistan loomulikult kõrgeid kontsi - naise peamist relva."

26aastane Nastja on olnud kaheksa aastat abielus, tal on viiekuune tütar ning taskus Tallinna Ülikooli geoökoloogi paberid.

Ilujanune Nastja arvab, et naise välimus sõltub mitte ainult riietusest või meigist, vaid palju ka sellest, mida ta ise endast mõtleb ning kas ta on iseenda ja ümbritseva maailmaga rahul või mitte.
änases Vikerraadio ''Jutusaates'' oli Marko Reikopi külaliseks ufoloog Igor Volke, kes kinnitas, et juba mõne aasta pärast avanevad maailmas nn X-failid ja me saame teada UFO-de kohta midagi sellist, mis võib meie maailmapilti kardinaalselt muuta.

Volke rääkis saates muuhulgas ka seda, et ÜRO kinnisel nõupidamisel otsustati, et aastatel 2012-2017 peaks saabuma nn D-päev ehk UFOsid käsitlevate dokumentide avalikustamise päev.

Volke väitel on isegi Vatikan teinud avalduse, mille sisu on lihtne: on täiesti OK, kui usud UFO-desse. Seega tunnistab ka Vatikan nende olemasolu.

Jutusaadet saab kuulata siit.
Lauljatar Kerli Kõivul on kivide vastu tõsine austus, sest kivid kannavad endas miljonite aastate energiat.

Kõige uuem kivi Kerli kollektsioonis on üks hästi maagiline ametüst, vahendab just.kalev.ee.

„Hoian kive tavaliselt voodi kõrval või väljas päikse käes, nii kaugel igasugustest elektroonilistest seadmetest kui võimalik," jutustas ajakirjale lauljatar, kes arvab, et elektrooniline kiirgus tõmbab ta kivid energiast tühjaks.

Kerli arvab, et energia on nii taimedes, kivides, loomades kui ka inimestes ning kui ta ammutab kividest energiat, tähendab see lihtsalt energiaringlust.

Lauljatar suhtleb oma kividega, paludes talle anda seda, mida ta hetkel vajab, ning on kivile tänulik.
Suvesuhted tõotavad tulla põnevad: tihemini korduvateks märgusõnadeks suvehoroskoobis on saladused, müstika, skandaalid ja ahvatlused.

Näiteks Vähil on suurim oht skandaaliks, afääriks või võimaliku saladuse väljatulekuks 13.–18. juunil. Neitsil, keda erutab kõik võõras ja tundmatu, 22. juulist 6. augustini. Kaaludel tekib 1. juulist 19. augustini kiusatus kasutada veetleva vastassoo esindaja juuresolekul armumaagiat, 1.–15. augustini võidakse teda aga skandaali kiskuda.

Skorpionil on juuni esimeses pooles nii mõnigi kohtumine otsekui seriaalist "X-Files" maha kirjutatud. Veevalajal aga on kiusatus kogeda juunis midagi erilist ja isegi ohtlikku. Sõnnile pakub suvi rohkemgi kui ta suudab vastu võtta. Kaksikutele on aga parim aeg just suve algus kuni 18. juunini – kerge on luua tutvusi, leida vaheldust ja nautida kauneid inimesi enda ümber.

[Sittmees]

dvo go rocket go rocket go .. paarkend veel

[s2hko]

Eesti jalgpallikoondise väravavaht Sergei Pareiko pikendab ilmselt oma koduklubi Tomski Tomiga lepingut veel kahe aasta võrra.

Ajalehe Sport Ekspress andmetel on klubi ja Pareiko uue lepingu sõlmimisele väga lähedal. Eesti väravavahi ja Venemaa meistriliiga meeskonna vaheline senine leping kehtib kuni tänavu aasta lõpuni.

Ajalehe väide tugineb Tomi peadirektori Juri Stepanovi sõnadele.

Eesti muusika- ja teatriakadeemias avatati täna koorijuht, helilooja ja pedagoog Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud festival.


Ernesaksa juubelit on tema õpilased, laulude esitajad, koorimuusika sõbrad ja laulupeolised tähistanud terve aasta jooksul mitmete üritustega, vahendasid ERR Uudised

Londonis sünnitas tütre maailma esimese terve munasarja siirdamise läbi teinud naine.

39-aastane ema jäi loomulikul teel rasedaks pärast seda, kui oli saanud oma kaksikõe munasarja, kirjutab BBC.
3,6-kilose lapse sünnitanud naine jäi viljatuks juba 15-aastaselt, kui tema munasarjad ütlesid üles.

Väidetavalt polnud naisel plaaniski rasestuda ja munasarja siirdamine oli vajalik varajase menopausi sümptomite leevendamiseks.

Enne kõnealust operatsiooni on kasutatud vaid munasarja koetükkide siirdamist, mitte kogu munasarja siirdamist.

Operatsiooni läbi viinud dr. Sherman Silber St. Louisi viljatuskeskusest rääkis San Franciscos toimunud Ameerika reproduktiivmeditsiini seltsi konverentsil, et kogu munasarja siirik kestab tõenäoliselt kauem kui siirdatud koetükid.

Samuti märkis ta, et naiste munasarja on võimalik eemaldada ja säilitada, et hiljem tagasi siirata, mis võib suurendada paljude naiste emakssaamise tõenäosust.

Laurence Shaw Briti viljakusühingust toetas munasarjade siirdamist, kuid vaid siis, kui selleks on meditsiiniline vajadus. Shaw avaldas arvamust, et emakssaamise edasilükkamiseks on siiski mõistlikum kasutada munarakkude külmutamist.

Samuti arvas ta, et kui naisel võib tekkida munasarjaga probleeme, siis on seda võimatu ette teada, et seda eemaldada ja säilitada; samuti võib pikaaegne külmutamine ja säilitamine teha munasarjale sama palju kahju kui organismiga koos vananemine.

Teenuste kohta tuli kuuga kokku 171 pretensiooni, millest 87 puudutasid turismiteenuseid ja 19 ehitusteenuseid, üheksa internetikaubandust, kaheksa kaugmüüki ning viis mööbli valmistamist.

Kaubanduse kohta esitati 84 pretensiooni, mis kõik olid seotud tööstuskaupadega. 12 juhul pahandas tarbijaid telefonide ja muude sidevahendite halb kvaliteet, 11 juhul arvutitega seonduv ning kaheksal korral polnud ostjad rahul mööbli kvaliteediga.

Kirjalikke järelepärimisi tuli ettevõtjatelt ja tarbijatelt oktoobris tarbijakaitseametisse 256. Huvi tunti eelkõige finants- ja telefoniteenuste, arvutite ja nende tarvikute ning korteriühistutega seonduva vastu.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonil 620 1707 anti tarbijatele oktoobris nõu 1271 korral. Kaupade ostuga oli probleeme 637 juhul. Kõige rohkem ehk 94 korral küsiti arvutite kohta, 78 juhul helistati sidevahendite asjus ning mööbli ja kodutehnikaga seotud mured tingisid vastavalt 65 ja 60 kõnet. Toidukaupade kohta esitatud pretensioone oli kokku 24.

Teenustega seoses helistati 400 korral. 125 juhul küsisid tarbijad nõu finantsteenuste ning 41 korral ehitusteenuste kohta. 38 korral helistati turismiteenuste asjus ning 26 korral korteriühistutega seotud murede pärast.

Tarbijakaitseamet koostas oktoobris kaubandus- ja teenindusettevõtetele 573 kontrolliakti. Kontrollimise põhjal tehti üheksa ettekirjutust, 132 otsust väärtegude kohta kogusummas 82 560 krooni ning 11 korral piirduti suulise hoiatusega.

Mitmesuguseid tarbijakampaaniaid kontrolliti oktoobris 44 korral ning rikkumisi tuvastati kahel juhul. Alkohoolsete jookide müügi eeskirja kontrolliti 97 korral ning tubakatooteid 69 korral. Hindade vastavust müügisaalis ja kassas kontrolliti oktoobris 163 korral, rikkumisi tuvastati neist 35 juhul.

Oktoobri lõpus oli tööturuametis registreeritud umbes 22 600 töötut, mis on 13 protsenti rohkem kui kuu varem ning 68 protsenti enam kui aasta tagasi. Olukorda kasutavad ära ettevõtted, mis avaldavad diskrimineerivate nõudmistega värbamiskuulutusi.


Kuulutustelehtedest võib leida näiteks töökuulutusi, kus on märgitud, et otsitakse töölist, kes oleks mees ja mitte vanem kui 40-aastane. Kuulutajad ilmselt ei teagi, et see on sooline ja vanuseline diskrimineerimine, vahendas Reporter.ee videolõik.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit protestivad valitsuse plaanide vastu vähendada järgmisel aastal tervishoiu rahastamist kokku rohkem kui miljardi krooni võrra.

Eelarvekärped ohustavad rahva tervist ja võivad muuta arstiabi kõige nõrgemale osale elanikkonnast kättesaamatuks, leitakse ühenduste avalduses.
Tervishoiutöötajate sõnul näeb 2009. aasta riigieelarve eelnõu ette tervishoiukulude vähendamist enam kui poole miljardi krooni võrra, eile avalikkuse ette tulnud lisakärbete kava võtab haigekassa eelarvest veel teist sama palju, seega jääb haigete ravimiseks üle miljardi krooni vähem raha kui tänavu.

Ühendused ennustavad, et ülemaailmse inimarengu indeksi järgi koostatud riikide pingereas langeb Eesti rahva halbade tervisenäitajate ja lühikese eluea tõttu aina allapoole.
Erialaliidud meenutavad, et tänavu kevadel valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukavas seati eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

«Ometi vähendatakse südamehaiguste, vähktõve, tuberkuloosi, narkomaania, AIDSi ning vigastuste ennetamise riiklike programmide rahastamist ligi kolmandiku ehk 20,5 miljoni krooni võrra. Hambaravihüvitiste kaotamise tõttu halvenevad suu- ja hambahaiguste õigeaegse avastamise võimalused, raha ei jätku HIV- ja aidsiravimite ostmiseks, mille tagajärg on epideemia laienemine ja ravimresistentsuse juhtude kasv ning ravikulude hüppeline suurenemine,» leiavad avalduse autorid.

Tervishoiutöötajad märgivad, et riigieelarve aukude lappimiseks jäetakse haigekassa ilma miljonitest kroonidest, mis on kogutud haigete ravimiseks.

Haiglate korrashoiuks raha ei eraldata, ravimite käibemaksu tõstmise ja haigekassa intressitulu haldamise tasu kaudu võetakse osa haigekassa tulusid riigieelarvesse. Nii tekitab valitsus väga ohtliku pretsedendi.

Tervishoiutöötajate hinnangul ei saa edaspidi keegi kindel olla, et tema makstud ravikindlustusmaksu eest arstiabi saab, sest riik võib seda raha kasutada milleks tahes.

«Tervishoiukulude nii ulatuslik vähendamine halvendab tunduvalt arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, samas toob ennetusmeetmete piiramine ja ravimite hinnatõus kaasa haigestumuse suurenemise ja krooniliste haiguste ägenemise,» leiavad avalduse autorid.

Tervishoiutöötajate sõnul põhjendatakse poole miljardi krooni suurust lisakärbet haigekassa eelarvest sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega.

«Haigekassal on küll viimaste aastatega kogutud 2,8 miljardit krooni jaotamata kasumit, kuid seadusega pandud piirang ja valitsuskabineti ettekirjutus ei võimalda seda raha inimeste ravimiseks vajalikus mahus kasutada. Seetõttu tuleb kokku tõmmata ka raviteenuste kulusid, mis tähendab eelarvest tasutavate haigusjuhtude arvu ja haiglatega sõlmitavate lepingumahtude vähenemist. Kõige enam halveneb olukord eriarstiabis, kus pikenevad järjekorrad ja kasvab tasulise ravi osakaal,» nenditakse avalduses.

Tervishoiutöötajad ütlevad, et Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopa viimaste hulgas. Ka siis, kui riigil läks hästi, majandus kasvas ja eelarves rahapuudust polnud, ei tahetud tervishoiukulusid suurendada.

«Nüüd on valitsus võtnud selge suuna tasulise meditsiini poole, sest rahastamist veelgi vähendades ei ole võimalik ravikulusid senises mahus kinni maksta. Patsientide omaosalus tervishoiukulude katmisel ulatub meil ligi 25 protsendini, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ülemine piir ja selle tõstmisel muutub arstiabi osale elanikkonnast kättesaamatuks,» tõdevad tervishoitöötajad.

Tallinna linnavalitsus kavatseb nimetada Lasnamäe linnaossa Ülemiste asumisse rajatavad kolm uut tänavat Tõrviku, Tambeti ja Tõivu tänavaks.


Uued tänavad tekivad Peterburi tee 52d kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu järgi.

Linnavalitsuse nimekomisjon otsustas ka kolme uue tänavanime määramisel kasutada Jüriöö ja ülestõusuga seonduvat temaatikat - piirkonnas on näiteks Kantsi, Suur-Paala ja Vesse tänav.

Ülestõusu teemast lähtuvalt pakuti tänavanimedena välja Tambeti, Tõrviku ja Tulelondi. Kuna tõrvik ja tulelont on samatähenduslikud, pakkus nimekomisjoni liige Peeter Päll kolmanda T-tähega algava tänavanimena välja Tõivu, millel on lisaks isikunime tähendusele ka lubaduse ja tõotuse tähendus.
Merko Ehituse tütarfirma alustab järgmisel nädalal Pae puhkeala rajamist ning esimeste töödena tehakse hooldusraie ja puhastatakse piirkond sinna ebaseaduslikult viidud ehitus- ja olmeprahist.


Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul näeb detailplaneeringu eskiis Võidujooksu 12/Pae tänav 7a alale ette pargi, spordiväljakute, kortermajade, büroohoone ja kaubanduskeskuse rajamise, teatas Raepress.

«Ümber paekarjääri veesilma on planeeritud ulatuslik pargiala, mis võimaldab külastajal puhata ja loodust nautida või aktiivselt spordiga tegeleda,» ütles Aas. «Soovime esimese etapi heakorratööde teostamist võimalikult kiires tempos, et heakorrastamata tühermaa taas avalikku kasutusse tuua.»

Aktiivseks kasutamiseks mõeldud pargi kogusuurus on 22 hektarit, millest veesilm moodustab 8 hektarit. Park jaguneb Pere-, Ööbiku- ja Mäepargiks.

Perepargis on mänguväljakud erinevatele vanuserühmadele ning samuti pallimänguvõimalused. Ööbikupargis säilitatakse võimalikult palju olemas olevat haljastust ning ehitatakse teerajad tervisespordiga tegelemiseks ning jalutamiseks. Mäepargis asub lisaks haljasalale kohvik ja olemasoleva veekogu põhjaosa kaldaastangutel paiknev looduslik amfiteater.

Vastutasuks pargi rajamisele sai Merko õiguse ehitada alale kortermaju, mis on planeeritud ala loode- , lõuna- ja lääneossa Pae puhkeala veekogust ja pargialast eemale. Elamud on planeeritud valdavalt viiekorruselised.

Osaliselt on elamud väljaspool kõrgusepiiranguga tsooni ka 8- kuni 15-korruselised. Kõik hoonestuspiirkonna elamud on ette nähtud ühtse arhitektuurse lahendusega.

Välisviimistluses kasutatakse osaliselt puitu või puidufaktuuri. Hoonestus piirkonna loodeosas võib koosneda ökomajadest, mis on kohandatud ja sulatatud kokku künkliku maastikuga.

Laagna tee äärde on veel planeeritud 3-korruseline büroohoone, mille saab enda käsutusse Lasnamäe linnaosa valitsus ja raamatukogu. Võidujooksu tänava äärde on planeeritud rajada kaubanduskeskus.


Eile hommikul kella 9.30 ajal sisenes Tallinnas Majaka tänava kauplusse võõras mees ja pihustas müüja suunas gaasi.


Seejärel varastas mees poest vorsti ja õunu kokku 46 krooni eest. Poest lahkumisel märkas varas jälitajaid, viskas võetud toidukraami maha ja põgenes.


Ka Harjumaal käidi eile hommikul poes vargil. Politseile laekus kell 10.45 teade, et Raasiku vallas Aruküla alevikus tabati poest varas. Politsei viis 24-aastase Dmitri kahtlustatavana politseiosakonda.


Varahommikul toimus plahvatus Lasnamäel Peterburi tee ääres asuvas keemiatehases Krimelte.
Päästeamet sai väljakutse kell 7.56, kohale sõitis 12 autot. «Tuli saadi umbes tunniga kontrolli alla, praegu tegeletakse järelkustutustöödega, avatakse hoone konstruktsioone, et kontrollida võimalikke tulekoldeid,» sõnas Põhja-Eesti Päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava kell 9.30.

Tema sõnul plahvatusohtu tehases enam pole.

Krimelte tegevdirektor Alar Salum ütles, et plahvatus toimus tootmisosakonnas. «Plahvatus toimus tootmisprotsessis, hommikune vahetus oli juba alanud,» täpsustas Salum.

Plahvatuse leegist said kaks lähedal olnud töötajat kergemaid põletushaavu. Üks päästetöötaja sai kustutustööde ajal kukkudes põrutuse ja viidi kiirabiga ära.

«Tootmine on peatatud ja ka elekter kogu territooriumil välja lülitatud, et vältida võimalikke ohtusid,» lisas Salum.

Raava sõnul ei ole täpsemalt teada, mis aine plahvatas. «Kuna tegu on ehitusmontaaživahtu tootva ettevõttega, on siin mitmeid plahvatusohtlikke aineid. Milline plahvatas, selgitab hiljem juurdlus.»

Samas kinnitas päästeameti pressiesindaja, et mingit ohtlikku kemikaali õhku ei levinud. «Õhu keemilise koostise kontrollivad päästjad ära alati esimese asjana - nii enda kui ümbruskonna inimeste huvides,» märkis Raava.

Päästeametnikud evakueerisid töötajad tööstuse territooriumilt. Millal töötajad naasta võiksid ning tootmine uuesti alata võiks, ei soovinud keegi prognoosida.

OÜ Krimelte on Eesti kapitalil põhinev Euroopa juhtiv vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja, mis ekspordib 95 protsenti toodangust. Aasta eksportöör 2007 tiitliga pärjatud Krimelte toodangut eksporditakse rohkem kui 30 maailma riiki. Uue tehase avas ettevõte 2. oktoobril 2008.


Lasnamäel asuvas suurõnnetusohuga firmas Krimelte kärgatas eile hommikul pauk ja seejärel puhkes tulekahju.

Enamik töötajaist pääses ehmatusega, viga said kaks töölist ja üks päästja.

Et ehitusvahtude tootja Krimelte kuulub Tallinna seitsme suurõnnetusohuga ettevõtte hulka, sõitis õnnetuskohale kaheksa päästeekipaaži. Põhja-Eesti päästekeskuse regiooni vastutav korrapidaja Priit Orusalu ütles, et plahvatuse põhjus ei ole veel teada. Päästekeskuse menetlusbüroo ja politsei uurivad asja.

Korraliku kõmaka käigus sai põletushaavu ja põrutusi kaks töölist, kellelt on nüüd vaja saada lisainfot õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Suhteliselt õnnelikult läks ühel päästetöötajal, kes kukkus redelilt umbes seitsme meetri kõrguselt alla, kuid ei murdnud ühtegi luud. Vigastada ta siiski sai ning kiirabi toimetas temagi haiglasse.

Orusalu märkis, et plahvatuse ja põlengu käigus söestusid tootmishoones elektrijuhtmed, mistõttu tuli elekter välja lülitada. Millal vool jälle sisse lülitatakse, ei osanud ta öelda. Tõenäoliselt on vaja põlenud juhtmed välja vahetada. «Ennekõike peame aga maja korralikult õhutama,» kinnitas ta. «Mürgiseid ja plahvatusohtlikke gaase hoones enam siiski pole.»

Kohe pärast päästjate töö lõppemist ütles Põhja-Eesti päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Leonid Pohhutši ajakirjanikele, et mingit ohtu ümbritsevale keskkonnale enam pole. Väite tõestamiseks lülitas ta sisse vastava mõõteaparaadi, mis piiksuma ei hakanud – see tähendavat, et saastet pole.

Hommikul oli Krimelte õnnetuse põhjuste uurimiseks kohale tulnud ka tööinspektsiooni inspektor Endel Laurik. Esimese hooga ei osanud ta veel öelda, mis võis plahvatuse põhjustada. «Võib arvata küll, et mingeid eeskirju on rikutud, sest muidu ei saaks ju niisugust asja juhtuda,» ütles ta. «Selguse saamiseks tahan aga ka päästetöötajatega rääkida.»

Krimelte tegevdirektor Alar Salum selgitas, et plahvatus kõmatas ehitusvahu tootmise ühel täitmisliinil, selle ääres töötanud kaks inimest said teise astme põletushaavu. Nad jooksid ise ruumist välja, kus kiirabi nad oma hoole alla võttis.

Salumi sõnul sai viiest täitmisliinist kahjustada kaks. Et ülejäänud on töökorras, saab need juba lähipäevil uuesti sisse lülitada, osaliselt taastus tootmine juba eile.
Ventilatsioonitorude kaudu jõudis tuli siiski otsapidi katusele, kuid päästjad said seal leekidele kiiresti jaole.

«Meie töötajad tegutsesid õnnetuse ajal just nii, nagu pidid, ka kõik alarmid hakkasid tööle,» märkis ta. «Kokkuvõttes oli see õnnelik õnnetus.»

Firmal on 15 miljoni kroonine vastutuskindlustuse leping, mis peaks tagama tehase läheduses olevate majade elanikele ja töötajatele võimalike kahjude korvamise suurõnnetuse korral.

Samal ajal kui Krimeltes likvideeriti tõelise plahvatuse põhjustatud põlengut, korraldas Põhja-Eesti päästekeskus umbes kilomeetri kaugusel Ülemiste raudteejaamas õppuse kontrollimaks päästjate ja teiste operatiivteenistuste valmisolekut keerulise raudteeõnnetuse korral.

Legendi järgi sõitis Moskvast Tallinna suunduva reisirongi viimane vagun Smuuli tee viadukti all rööbastelt maha ning põrkas kokku ohtlikke aineid vedava rongiga

[Campari]

sähkermähker pani küll nüüd postituse maha

[bing bang blaow]

noooo postitage poikad

[synx]

Natuke veel!!!!!!

[Campari]

läheb läheb rakett!
irw sa said minu postituse eest mingi 1 krediidi vist ainult!

[Sittmees]

mul sama ... yksk6ik kui pika panen ikka saab ainult 1 grediiidi

[bing bang blaow]

Mida vittu? sel tondil oli rohkem kui 50 vaja 500 saamiseks ja ta sai selle ühe päevaga? kõik teevad sohki?

[s2hko]

saime üleeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee