Toggle shoutbox
Shoutbox
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tervist?!
Started by bing bang blaow, Nov 09 2008 06:37 PM
72 replies to this topic
#22
Guest_xzi_*
Posted 10 November 2008 - 08:36 PM
Justiitsministeeriumi andmetel on Eesti suurematest linnadest kõige ohtlikumad Pärnu ja Valga. Viljandi on halvale kuulsusele vaatamata hoopis tabeli turvalisemas pooles.
Justiitsministeerium analüüsis 15 Eesti suurema linna kuritegevust ajalehe «Postimees» palvel. Käsitleti kõiki avalikes kohtades toime pandud kuritegusid ehk röövimisi või avaliku korra raskeid rikkumisi. Viimaste alla käivad kaklused, tänaval laamendamised ja muu selline.
Kümne kuu kuritegevuse statistika põhjal valminud analüüsist selgub, et tuhande elaniku kohta on seesuguste kuritegude koefitsient ülekaalukalt kõrgeim Pärnus, kus tuleb 42,5 kuriteofakti tuhande elaniku kohta.
Pärnule selles edetabelis järgnev maakonnalinn Valga – 28,3 juhtumit tuhande elaniku kohta – võlgneb kurikuulsuse ilmselt naaberlinna Valka elanikele.
Viljandis tuli selliseid kuritegusid tuhande elaniku kohta vaid 15,4. Sellega oli Viljandi 15 linna seas ohtlikkuselt 10. kohal. Oktoobri lõpu seisuga oli siin registreeritud 5 röövimist ja 26 avaliku korra rasket rikkumist.
15 käsitletud linnast turvalisimaks osutus Paide, kus tänavu on avalikus kohas toimunud vaid 4,1 kuritegu tuhande elaniku kohta.
Justiitsministeerium analüüsis 15 Eesti suurema linna kuritegevust ajalehe «Postimees» palvel. Käsitleti kõiki avalikes kohtades toime pandud kuritegusid ehk röövimisi või avaliku korra raskeid rikkumisi. Viimaste alla käivad kaklused, tänaval laamendamised ja muu selline.
Kümne kuu kuritegevuse statistika põhjal valminud analüüsist selgub, et tuhande elaniku kohta on seesuguste kuritegude koefitsient ülekaalukalt kõrgeim Pärnus, kus tuleb 42,5 kuriteofakti tuhande elaniku kohta.
Pärnule selles edetabelis järgnev maakonnalinn Valga – 28,3 juhtumit tuhande elaniku kohta – võlgneb kurikuulsuse ilmselt naaberlinna Valka elanikele.
Viljandis tuli selliseid kuritegusid tuhande elaniku kohta vaid 15,4. Sellega oli Viljandi 15 linna seas ohtlikkuselt 10. kohal. Oktoobri lõpu seisuga oli siin registreeritud 5 röövimist ja 26 avaliku korra rasket rikkumist.
15 käsitletud linnast turvalisimaks osutus Paide, kus tänavu on avalikus kohas toimunud vaid 4,1 kuritegu tuhande elaniku kohta.
#24
Posted 10 November 2008 - 09:41 PM
nii siis midagi :
Näitlejatar Lindsay Lohan teatas ühele USA ajakirjale antud intervjuus, et on biseksuaalne.
Lohanit on seostatud Briti päritolu DJ Samantha Ronsoniga juba mitu kuud, kuigi 22-aastane staar on jätkuvalt keeldunud võimaliku suhte ja oma seksuaalsuse kohta infot andmast, vahendab WENN.
Kuid ajakirjale Harper´s Bazaar antud intervjuus vastas ta biseksuaalsust puudutavale küsimusele: «Võib-olla tõesti. Jah.»
Samas eitas Lohan, et ta on lesbi, kuna ei ole meessooga suhtlemisele veel kriipsu peale tõmmanud.
t2is taun ....
edasi ::
Supermodell Tyra Banks armus koomik Larry Davidisse.
34-aastane kaunitar kuulutas oma tundeid seriaali «Seinfeld» 61-aastase looja vastu USA jutusaates, kirjutas WENN.
«Ma olen temasse armunud, ma tean, et ta on vaba,» rääkis Banks.
David, kes oli ka seriaali «Curb Your Enthusiasm» staar, lahutas oma naisest Laurie Lennardist eelmisel aastal.
edu talle siis
Näitlejatar Lindsay Lohan teatas ühele USA ajakirjale antud intervjuus, et on biseksuaalne.
Lohanit on seostatud Briti päritolu DJ Samantha Ronsoniga juba mitu kuud, kuigi 22-aastane staar on jätkuvalt keeldunud võimaliku suhte ja oma seksuaalsuse kohta infot andmast, vahendab WENN.
Kuid ajakirjale Harper´s Bazaar antud intervjuus vastas ta biseksuaalsust puudutavale küsimusele: «Võib-olla tõesti. Jah.»
Samas eitas Lohan, et ta on lesbi, kuna ei ole meessooga suhtlemisele veel kriipsu peale tõmmanud.
t2is taun ....
edasi ::
Supermodell Tyra Banks armus koomik Larry Davidisse.
34-aastane kaunitar kuulutas oma tundeid seriaali «Seinfeld» 61-aastase looja vastu USA jutusaates, kirjutas WENN.
«Ma olen temasse armunud, ma tean, et ta on vaba,» rääkis Banks.
David, kes oli ka seriaali «Curb Your Enthusiasm» staar, lahutas oma naisest Laurie Lennardist eelmisel aastal.
edu talle siis
#28
Posted 10 November 2008 - 11:23 PM
Kollase korgiga on parem. see mingi lemonooo või midagi, vähemalt küsin lemoni nestead ja antakse too.
see roosa on mingi fail.
roosa korguiga on homodele tehtud spetsiaalselt.
ja veel seda, et see osa siin on vajalik. saan punkte juurde, GF!
see roosa on mingi fail.
roosa korguiga on homodele tehtud spetsiaalselt.
ja veel seda, et see osa siin on vajalik. saan punkte juurde, GF!
#31
Posted 11 November 2008 - 05:20 PM
ja siit tuleb sandri UBERPOST
Patrullpolitseinikud Peeter Nurmis ja Tauno Väljaots rääkisid kohtus, et palusid naise politseiautosse ning kõigepealt rääkisid talle, et kuna tegemist on juba mitmenda analoogse rikkumisega, võib tema tee varsti kohtu ette viia. «Tahaks näha,» kostnud naine vastuseks. Kohtu ette jõudis naine paar tundi hiljem.
Seal polnud naisel oma õigustamiseks suurt midagi öelda peale selle, et pole saanud autokoolis käia, sest peab kogu aeg Soomes tööl olema. Esimese trahvi juhiloata sõidu eest sai ta juba nelja aasta eest.
Politsei vanemkomissar Imre Veber taotles Roostalule 15 ööpäeva aresti. Veber ütles, et naine on küll korrektselt tasunud talle varem määratud trahvid, kuid pole neist järeldusi teinud ja näib arvavat, et raha eest saab kõike.
Kohus mõistis naisele viis päeva aresti, mida ta alates eilsest juba kannab.
Eile hommikul Pärnus politseile vahele jäänud noor naine õigustas pidevat juhiloata sõitu sellega, et tal pole tööl käies aega autokooli minna.
Eile hommikul kell 10.45 peatas politseipatrull Pärnus sõiduauto BMW, mida juhtinud Dene Roostalul puudus juhtimisõigus ning 22-aastast naist on selle eest juba mitu korda karistatud, kirjutab Pärnu Postimees.
Kommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Kolmapäeval, 12. novembril kell 14.00 avatakse EMTA kammersaalis konverentsiga Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud festival.
Festivali korraldamises osaleb 11 erinevat organisatsiooni ning esinejate hulgas on 121 koori, solistid ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, vahendas festivali koordinaator Eesti Kooriühingust.
Festivali raames toimuvad lisaks kontsertidele ja konverentsile ka koorikonkursid, mälestusõhtu, soololaulude kogumiku ja juubelialbumi esitlus, näitus teatri- ja muusikamuuseumis ning uue dokumentaalfilmi «Laulutaadi hümnid» esilinastus Eesti Televisioonis.
Festival lõpeb galakontserdiga 14. detsembril Estonia kontserdisaalis.
Konverentsil esinevad ettekannetega muusikateadlased Tiia Järg ja Urve Lippus ning Ernesaksa endised õpilased dirigendid koorijuhid Kuno Areng ja Olev Oja.
1944. aastal Gustav Ernesaksa poolt asutatud Eesti Rahvusmeeskoor RAM esitleb konverentsil spetsiaalselt juubeliks salvestatud CD-plaati «Mu isamaa on minu arm».
Kell 16.00 algab sealsamas EMTA kammersaalis lauluosakonna üliõpilaste ning EMTA segakoori kontsert Ernesaksa soolo- ja koorilauludest.
Laulutaadina ajalukku jäänud Ernesaks oli legendaarne dirigent, helilooja, pedagoog ning paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht nõukogude okupatsioonist Eesti taasiseseisvumiseni.
Gustav Ernesaks sängitati 1993. aastal Metsakalmistule.
Toimetas Raul Sulbi, reporterKommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Kolmapäeval, 12. novembril kell 14.00 avatakse EMTA kammersaalis konverentsiga Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud festival.
Festivali korraldamises osaleb 11 erinevat organisatsiooni ning esinejate hulgas on 121 koori, solistid ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, vahendas festivali koordinaator Eesti Kooriühingust.
Festivali raames toimuvad lisaks kontsertidele ja konverentsile ka koorikonkursid, mälestusõhtu, soololaulude kogumiku ja juubelialbumi esitlus, näitus teatri- ja muusikamuuseumis ning uue dokumentaalfilmi «Laulutaadi hümnid» esilinastus Eesti Televisioonis.
Festival lõpeb galakontserdiga 14. detsembril Estonia kontserdisaalis.
Konverentsil esinevad ettekannetega muusikateadlased Tiia Järg ja Urve Lippus ning Ernesaksa endised õpilased dirigendid koorijuhid Kuno Areng ja Olev Oja.
1944. aastal Gustav Ernesaksa poolt asutatud Eesti Rahvusmeeskoor RAM esitleb konverentsil spetsiaalselt juubeliks salvestatud CD-plaati «Mu isamaa on minu arm».
Kell 16.00 algab sealsamas EMTA kammersaalis lauluosakonna üliõpilaste ning EMTA segakoori kontsert Ernesaksa soolo- ja koorilauludest.
Laulutaadina ajalukku jäänud Ernesaks oli legendaarne dirigent, helilooja, pedagoog ning paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht nõukogude okupatsioonist Eesti taasiseseisvumiseni.
Gustav Ernesaks sängitati 1993. aastal Metsakalmistule.
Toimetas Raul Sulbi, reporterTorm räsis puid ja poste (4)
10.11.2008 21:54
Kommenteeri | Prindi
Harjumaal ning mujal Eestis möllanud tugev tuul pildus tänavatele puid ning jättis elektrita mitu valda.
REKLAAMTallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps koha,» selgitas Jäppinen.
Tallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps koha,» selgitas Jäppinen.
Tallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps Kommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Vabaduse väljaku ümberehitamise käigus tehtavate arheoloogiliste kaevamiste leiud tõestavad, et inimene tegutses Tallinnas juba 5000 aastat tagasi.
«Vabaduse väljakult kiviaegse asulakoha leidmine tähendab arheoloogidele sama, mida kosmoseuurijatele esimesed fotod kuu tagaküljest,» rõhutas väljakaevamisi juhtiv Guido Toos.
«Loode-Eesti on kiviaja leiukohtade poolest kasin. Midagi sellist on varem avastatud vaid Jägala jõe suudmes toimunud kaevamistel.»
Toosi sõnul on kiviaja kultuurkiht Vabaduse väljaku all kohati kuni poole meetri paksune ning selle arheoloogikühvliga läbikaevamine nõuab nii kannatlikust kui aega.
«Ehitaja ja linnavalitsus on meie tegemistesse suhtunud suure poolehoiuga ning arheoloogilistel töödel kaotatud aeg püütakse tasa teha muude tööde organiseerituma läbiviimisega.»
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ulatus 5000 aasta eest meri praeguse linnavalitsuse välistrepini.
«Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula, mille arheoloogid aastatuhandete ladestuste alt taas nähtavale tõid,» selgitas Aas. «See kiviaegne asulakoht märgib Tallinna ajaloo algust, kuigi kalurite peatuspaigast linna tekkimiseni kulus veel tuhandeid aastaid,» lisas Aas.
Abilinnapea Aasa sõnul pannakse leitud esemed ning kiviaegset asulat ning ja väljakaevamist tutvustav fotomaterjal välja uuenenud väljaku jalakäijate aatriumis.
Toimetas Kajar Kase
Aitäh teile
Patrullpolitseinikud Peeter Nurmis ja Tauno Väljaots rääkisid kohtus, et palusid naise politseiautosse ning kõigepealt rääkisid talle, et kuna tegemist on juba mitmenda analoogse rikkumisega, võib tema tee varsti kohtu ette viia. «Tahaks näha,» kostnud naine vastuseks. Kohtu ette jõudis naine paar tundi hiljem.
Seal polnud naisel oma õigustamiseks suurt midagi öelda peale selle, et pole saanud autokoolis käia, sest peab kogu aeg Soomes tööl olema. Esimese trahvi juhiloata sõidu eest sai ta juba nelja aasta eest.
Politsei vanemkomissar Imre Veber taotles Roostalule 15 ööpäeva aresti. Veber ütles, et naine on küll korrektselt tasunud talle varem määratud trahvid, kuid pole neist järeldusi teinud ja näib arvavat, et raha eest saab kõike.
Kohus mõistis naisele viis päeva aresti, mida ta alates eilsest juba kannab.
Eile hommikul Pärnus politseile vahele jäänud noor naine õigustas pidevat juhiloata sõitu sellega, et tal pole tööl käies aega autokooli minna.
Eile hommikul kell 10.45 peatas politseipatrull Pärnus sõiduauto BMW, mida juhtinud Dene Roostalul puudus juhtimisõigus ning 22-aastast naist on selle eest juba mitu korda karistatud, kirjutab Pärnu Postimees.
Kommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Kolmapäeval, 12. novembril kell 14.00 avatakse EMTA kammersaalis konverentsiga Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud festival.
Festivali korraldamises osaleb 11 erinevat organisatsiooni ning esinejate hulgas on 121 koori, solistid ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, vahendas festivali koordinaator Eesti Kooriühingust.
Festivali raames toimuvad lisaks kontsertidele ja konverentsile ka koorikonkursid, mälestusõhtu, soololaulude kogumiku ja juubelialbumi esitlus, näitus teatri- ja muusikamuuseumis ning uue dokumentaalfilmi «Laulutaadi hümnid» esilinastus Eesti Televisioonis.
Festival lõpeb galakontserdiga 14. detsembril Estonia kontserdisaalis.
Konverentsil esinevad ettekannetega muusikateadlased Tiia Järg ja Urve Lippus ning Ernesaksa endised õpilased dirigendid koorijuhid Kuno Areng ja Olev Oja.
1944. aastal Gustav Ernesaksa poolt asutatud Eesti Rahvusmeeskoor RAM esitleb konverentsil spetsiaalselt juubeliks salvestatud CD-plaati «Mu isamaa on minu arm».
Kell 16.00 algab sealsamas EMTA kammersaalis lauluosakonna üliõpilaste ning EMTA segakoori kontsert Ernesaksa soolo- ja koorilauludest.
Laulutaadina ajalukku jäänud Ernesaks oli legendaarne dirigent, helilooja, pedagoog ning paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht nõukogude okupatsioonist Eesti taasiseseisvumiseni.
Gustav Ernesaks sängitati 1993. aastal Metsakalmistule.
Toimetas Raul Sulbi, reporterKommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Kolmapäeval, 12. novembril kell 14.00 avatakse EMTA kammersaalis konverentsiga Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud festival.
Festivali korraldamises osaleb 11 erinevat organisatsiooni ning esinejate hulgas on 121 koori, solistid ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, vahendas festivali koordinaator Eesti Kooriühingust.
Festivali raames toimuvad lisaks kontsertidele ja konverentsile ka koorikonkursid, mälestusõhtu, soololaulude kogumiku ja juubelialbumi esitlus, näitus teatri- ja muusikamuuseumis ning uue dokumentaalfilmi «Laulutaadi hümnid» esilinastus Eesti Televisioonis.
Festival lõpeb galakontserdiga 14. detsembril Estonia kontserdisaalis.
Konverentsil esinevad ettekannetega muusikateadlased Tiia Järg ja Urve Lippus ning Ernesaksa endised õpilased dirigendid koorijuhid Kuno Areng ja Olev Oja.
1944. aastal Gustav Ernesaksa poolt asutatud Eesti Rahvusmeeskoor RAM esitleb konverentsil spetsiaalselt juubeliks salvestatud CD-plaati «Mu isamaa on minu arm».
Kell 16.00 algab sealsamas EMTA kammersaalis lauluosakonna üliõpilaste ning EMTA segakoori kontsert Ernesaksa soolo- ja koorilauludest.
Laulutaadina ajalukku jäänud Ernesaks oli legendaarne dirigent, helilooja, pedagoog ning paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht nõukogude okupatsioonist Eesti taasiseseisvumiseni.
Gustav Ernesaks sängitati 1993. aastal Metsakalmistule.
Toimetas Raul Sulbi, reporterTorm räsis puid ja poste (4)
10.11.2008 21:54
Kommenteeri | Prindi
Harjumaal ning mujal Eestis möllanud tugev tuul pildus tänavatele puid ning jättis elektrita mitu valda.
REKLAAMTallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps koha,» selgitas Jäppinen.
Tallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps koha,» selgitas Jäppinen.
Tallinna linnavalitsus ei toeta linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, mis andis linnavalitsusele ülesandeks määrata lasteaedade teeninduspiirkonnad linnaosade kaupa.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on linn seisukohal, et praegu kehtiv regulatsioon, mis kehtestab Tallinnas teeninduspiirkonnaks kogu linna haldusterritooriumi, annab lapsevanemale suuremad valikuvõimalused lapsele ja perele sobivaima lasteaia leidmisel.
«Leiame, et valiku tegemisel ainult elukohast lähtudes ja teeninduspiirkonna kehtestamisega igale lasteaiale, oleks selgelt vanema valikuõiguse piiramine,» nentis Jäppinen.
Linnavalitsus on seisukohal, et koolid ja lasteaiad ei ole teeninduspiirkondade kontekstis võrreldavad grupid.
Koolide teeninduspiirkondade kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et laps saaks kooli minna ja sealt ka tulla iseseisvalt. «Lasteaeda viib aga lapse üldjuhul vanem ja toob ta sealt ka ära, millest tulenevalt leiame, et vanemal peab jääma võimalus valida lapsele ja endale sobiv lasteasutus,» sõnas Jäppinen.
Abilinnapea märkis, et vanematel peab olema võimalus valida lapsele lasteaeda eelkõige sobiva metoodika, õppekava, suundumuste, õueala, lapsesõbraliku keskkonna järgi või kui vanem seda soovib, vanema töökoha asukoha, transpordivõimaluste ja teiste temale oluliste kriteeriumide põhjal.
«Väide, et täna on linnas üldjärjekord ja lasteaiakohti jagatakse, arvestamata pere elukohti - siis infoks, et linn ei jaga lasteaiakohti (erinevalt Tartust), vaid lapsevanem esitab avalduse omal soovil valitud lasteaia juhatajale ja vaba koha tekkimisel saab laps Kommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Vabaduse väljaku ümberehitamise käigus tehtavate arheoloogiliste kaevamiste leiud tõestavad, et inimene tegutses Tallinnas juba 5000 aastat tagasi.
«Vabaduse väljakult kiviaegse asulakoha leidmine tähendab arheoloogidele sama, mida kosmoseuurijatele esimesed fotod kuu tagaküljest,» rõhutas väljakaevamisi juhtiv Guido Toos.
«Loode-Eesti on kiviaja leiukohtade poolest kasin. Midagi sellist on varem avastatud vaid Jägala jõe suudmes toimunud kaevamistel.»
Toosi sõnul on kiviaja kultuurkiht Vabaduse väljaku all kohati kuni poole meetri paksune ning selle arheoloogikühvliga läbikaevamine nõuab nii kannatlikust kui aega.
«Ehitaja ja linnavalitsus on meie tegemistesse suhtunud suure poolehoiuga ning arheoloogilistel töödel kaotatud aeg püütakse tasa teha muude tööde organiseerituma läbiviimisega.»
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ulatus 5000 aasta eest meri praeguse linnavalitsuse välistrepini.
«Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula, mille arheoloogid aastatuhandete ladestuste alt taas nähtavale tõid,» selgitas Aas. «See kiviaegne asulakoht märgib Tallinna ajaloo algust, kuigi kalurite peatuspaigast linna tekkimiseni kulus veel tuhandeid aastaid,» lisas Aas.
Abilinnapea Aasa sõnul pannakse leitud esemed ning kiviaegset asulat ning ja väljakaevamist tutvustav fotomaterjal välja uuenenud väljaku jalakäijate aatriumis.
Toimetas Kajar Kase
Aitäh teile
don't worry, be happy.
BEST OWNER EV3R?
BEST OWNER EV3R?
#32
Posted 11 November 2008 - 05:21 PM
sittmees, pohhui see lihunik. ma saaks ühe trikiga tast nii 30 miniga mööda kui viitsiks. aga ta ei saa arvatavasti niikuinii seda serverit
ainuke asi, mis on, et see rippaaa jõuab järgi või nii. aᣠga noh, kui ta ohtu hakkab ilmutama - hakkan mingi koodima ja lähen edasi nägu lihunik x(
ainuke asi, mis on, et see rippaaa jõuab järgi või nii. aᣠga noh, kui ta ohtu hakkab ilmutama - hakkan mingi koodima ja lähen edasi nägu lihunik x(
#35
Posted 11 November 2008 - 05:51 PM
Tere õhtust!
btw, mis sL'ga juhtus jälle?
btw, mis sL'ga juhtus jälle?
Reply to this topic
0 user(s) are reading this topic
0 members, 0 guests, 0 anonymous users







